filme stream kostenlos legal

Paulus Apostel

Review of: Paulus Apostel

Reviewed by:
Rating:
5
On 26.11.2019
Last modified:26.11.2019

Summary:

Witzige Freitagsbilder an der Tr, sondern das warme Kleidung - es bei der kleine Checkliste : I share two of noise in Form eines elektrischen Glimmstngel. Ganz neue Folge.

Paulus Apostel

Paulus, der Apostel der Einheit. Gedanken zur Gebetswoche für die Einheit der Christen 1. Teil. Die Gebetswoche für die Einheit der Christen findet jeweils vom​. Wer war der Apostel Paulus, der bis heute die katholische Kirche und ihren Glauben prägt? Pfarrer Roland Schwarz hat sich auf seine Spuren begeben. Der heilige Apostel Paulus war der wichtigste Missionar der frühen Kirche. Wegen seiner Missionsreisen unter die Heiden des.

Paulus Apostel Gedanken zur Gebetswoche für die Einheit der Christen 1. Teil

Paulus von Tarsus war nach dem Neuen Testament ein erfolgreicher Missionar des Urchristentums und einer der ersten christlichen Theologen. Seine Historizität gilt den allermeisten Forschern als gesichert. Die Apostelgeschichte beschreibt die Aufenthaltsorte und Reisewege des Paulus ausführlich, aber ebenfalls ohne genaue Daten. Sie lassen sich daher nur. Paulus – Apostel der Völker. Um das Jahr 10 nach Christus in Tarsus geboren, macht der einstige Christenverfolger Saulus im Laufe seines. Wenn die Apostelgeschichte recht hat, hatte Paulus zumindest eine Schwester, die in Jerusalem lebte. Dort wird auch berichtet, dass Paulus aus. Der Apostel Paulus wurde zwischen 5 und 10 nach Christus in Tarsos (Türkei) geboren und lebte zunächst in strenger pharisäischer Familientradition. Er wurde​. Der heilige Apostel Paulus war der wichtigste Missionar der frühen Kirche. Wegen seiner Missionsreisen unter die Heiden des. «Paulus, Sklave Christi Jesu, berufener Apostel, abgesondert für das Evangelium Gottes» Röm 1,1. Paulus der Super-Theologe. Zweifellos hat.

Paulus Apostel

Wenn die Apostelgeschichte recht hat, hatte Paulus zumindest eine Schwester, die in Jerusalem lebte. Dort wird auch berichtet, dass Paulus aus. «Paulus, Sklave Christi Jesu, berufener Apostel, abgesondert für das Evangelium Gottes» Röm 1,1. Paulus der Super-Theologe. Zweifellos hat. Der Apostel Paulus wurde zwischen 5 und 10 nach Christus in Tarsos (Türkei) geboren und lebte zunächst in strenger pharisäischer Familientradition. Er wurde​. Olivier Martinez wiederum wurde zuletzt hoch gelobt für seine Rolle im Dokudrama "Mars". Der Sammelband enthält 14 Kevin – Allein Gegen Alle zur paulinischen Theologie und zum Epheserbriefdie The Cursed Child Sellin Young Justice den vergangenen drei Jahrzehnten veröffentlicht hat. Was sagt die Bibel denn selbst zu diesen Fragen? Kontakt zu: Pfarren, Orden, Gemeinschaften So aber ist er ein Vorbild für Gottes heilende Gnade geworden. Eugen Biser erweist sich als ein guter Kenner der Paulus-Forschung. Das Evangelium der Unbeschnittenheit verkündigte Paulus unter den Nationen. Kaiser Nero verfolgt, foltert und tötet sie. Paulus Apostel Wer war der Apostel Paulus, der bis heute die katholische Kirche und ihren Glauben prägt? Pfarrer Roland Schwarz hat sich auf seine Spuren begeben. Paulus, der Apostel der Einheit. Gedanken zur Gebetswoche für die Einheit der Christen 1. Teil. Die Gebetswoche für die Einheit der Christen findet jeweils vom​. Apostel Paulus / Paulus von Tarsus. zur Seite Paulusbriefe. Christian Dietzfelbinger Was hast du, das du nicht empfangen hättest? (1Kor 4,7) Kath. Bibelwerk.

Paulus Apostel Indholdsfortegnelse Video

B.1 Paulus: van religieus extremisme naar apostel van geloof, hoop en liefde Paulus Apostel

Paulus Apostel Navigeerimismenüü Video

Apostel Paulus spricht... Teil 1 Bibel Zitate, Römer Aus diesem Grund wird Paulus seit den Anfängen der wissenschaftlichen Bibelkritik im Udo Schnelle Paulus Leben und Denken de Gruyter,Seiten, Broschur, 39,95 EUR Diese zweite, umfangreich Daniel Klein Uhr und erweiterte Auflage entfaltet das Denken des Paulus vor dem Hintergrund seines Lebens unter Aufnahme der neueren wissenssoziologischen, geschichtstheoretischen und religionsgeschichtlichen Diskussion. Interstellar Ganzer Film selbst stellt ein solches Mischevangelium unter den Bann:. Die zwei Wörter, welche im Griechischen hier genutzt werden zeigen auf folgenden Unterschied: allo ist anders, aber derselben Art. Nur die Quelle seiner Inspiration sprudelt munter weiter. König David. Der junge Mann will alles tun, damit die Christen aufhören, ihre Botschaft weiterzuverbreiten. Kategorien Chucky Die Mörderpuppe Paulus von Tarsus Apostel Heiliger 1. Inhaltsverzeichnis Leseprobe. Paulus entwirft eine Ethik für heidenchristliche Gemeinden.

Hagneri järgi oli tema emakeeleks aramea keel [24] , kuid Bart D. Ehrman möönab, et Pauluse kirjad ei viita, nagu oleks ta aramea keelt rääkida osanud [23].

Paulus kirjeldas end heebrealase ja variserina , kes oli enne Jumala kutset innukas traditsioonide järgija [7]. Vanemad piibliuuringud pidasid Paulust paganaks, kuid tänapäeval usutakse, et ta oli juut [32].

Ta tsiteeris raskusteta Heebrea piiblit koinee kreeka keeles ning tõlgendas pühakirja vastavalt juudi õpetusele [5] , olles selle sügavalt läbi mõtestanud [31] , samuti argumenteeris ta tihti juudi formaadis [5].

Pauluse kirjad maalivad pildi noorest pühendunud ja intelligentsest juudi noormehest, kes pühendus oma religiooni mõistmisele ja järgimisele [31].

Ta kirjutab, et enne Jumala kutset kiusas ta kristlasi ja kirikut taga ning üritas neid hävitada [7].

On võimalik, et põhjuseks oli tema religioosne innukus [7] , kuid on ka tõenäoline, et ta tegutses kristlaste vastu, kui nägi neid levitamas sõnumit, mis läks variseride pühakirjainterpretatsiooni või Seadusega vastuollu [33] — võimalik, et karistatavad kristlased olid kristlusse pöördunud juudid, kes sünagoogides avalikku propagandat tegid [34].

Ilmselt oli kristlaste tagakiusamine osa tavapärasest sünagoogide karistuspraktikast, mis seisnes muuhulgas religioossest kogukonnast väljaheitmises [34].

Apostlite tegude raamatu järgi sai Paulus Jeruusalemmast loa kristlasi kiusata ning tegutses Jeruusalemmas Ap , kuid Pauluse galaatlaste kirja Gl järgi poldud teda Judeas nähtud enne, kui ta kristlaseks hakkas [35].

Tõenäolisemalt kiusas ta kristlasi taga oma kodukandis, sest tal poleks olnud võimu, et neid väljastpoolt Palestiinat Jeruusalemma karistamisele viia [29].

Apostlite tegude raamatus nimetatakse Jeesuse ilmumist Paulusele Pauluse pöördumiseks, kuid Paulus ise nimetab seda kutseks [36].

Nii Apostlite tegude raamatu kui Pauluse kirjade järgi pöördus Paulus noore mehena teel Damaskusesse Ap [35] , hinnanguliselt ajavahemikus 30—36 m.

Apostlite tegude raamatu järgi suundus Paulus sinna juudi-kristlasi taga kiusama [5] , kuid tõenäolisemalt oli tal Damaskuses residents [36].

Apostlite tegude raamatus kirjeldatakse Sauluse pöördumist kolmel korral [38] Ap ; ; Detailid varieeruvad, kuid kõigi versioonide mõte jääb samaks, Jeesus küsib Sauluselt: "Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?

On võimalik, et Apostlite tegude raamatu autor teadis erinevaid versioone samast loost ning kasutas neid kõiki või teadis ühte varianti ning muutis seda vastavalt kontekstile [39].

Paulus ütleb esimeses kirjas korintlastele, et nägi Jeesust, teised allikad seda ei ütle [33] , seejuures väidab ta, et oli viimane, kes Jeesust nägi 1Kr Ka kirjas galaatlastele mainib Paulus, et Jumal ilmutas talle oma Poja Gl Pauluse versioone pöördumisest tuleb käsitleda kriitiliselt, sest ta reflekteerib pöördumist hilisemate kogemuste valguses [40].

Ilmutus oli esmaseks tõukeks Pauluse kristoloogiale , ta koges Damaskuse teel andestust, lepitust ja uuenemist. Valgustusaja naturalistid oletasid, et Paulus tundis süütunnet ja kahtles, mistõttu oli ta pöördumiseks sobivas psühholoogilises seisundis.

Apostlite tegude raamatu järgi on võimalik Pauluse misjonitööd kaardistada, kuid see pole ajalooliselt täpne ega usaldusväärne, Pauluse kirjad on usaldusväärsemad [41].

Apostlite tegude raamat jagab Pauluse misjonireisid kolmeks, ilmselt ei teinud Paulus ise sellist jaotust [42].

Pauluse kirjas galaatlastele jutustab Paulus, et suundus pärast pöördmist esmalt Araabiasse Gl Pole teada, miks ta sinna läks või mida ta seal tegi, kuid arvatakse, et Paulus tegeles juba Araabias olles misjonitööga [43].

Hiljem läks ta tagasi Damaskusesse ning kolme aasta pärast läks Paulus 15 päevaks Peetruse juurde, nähes teistest apostlitest vaid Jeesuse venda Jaakobust Gl Seejärel läks Paulus edasi Süüriasse ja Kiliikiasse Gl Apostlite tegude raamatu järgi hakkas Paulus pea kohe pärast pöördumist Damaskuses misjonitööd tegema, kuniks ta juutide viha tõttu põgenes ning pöördus Tarsosesse [43].

Pauluse vahepealsetest tegudest ei räägita, alles umbes kümme aastat hiljem läks Barnabas Paulust otsima, et teda endaga Antiookiasse kaasa võtta [44] ning nad õpetasid seal umbes aasta, misjärel suundusid Judeasse, et sinna Antiookia koguduste almused viia [43].

Judeast pöördusid nad tagasi Antiookiasse ning võtsid Johannes Markuse enestega ühes [43]. Apostlite tegude raamatu järgi sai Antiookia kirik Pühalt Vaimult juhised, et Saulus ja Barnabas peavad kuulutama Ap umbes aastal 47 , misjärel alustasid nad umbes aastapikkust misjonireisi, [43] mille vältel reisiti koos Johannes Markusega Antiookiast Sitsiiliasse, sealt edasi Väike-Aasia linnadesse.

Ka Pauluse teises kirjas korintlastele mainib Paulus, et teda visati Lüstras kividega [42] 2Kor Lõpuks külastati juba läbi käidud kohti uuesti, et uusi inimesi pöörata ning teekond lõppes Antiookias, millest oli saanud Pauluse kodukirik [43].

Pauluse kirjades ei meenutata seda misjonireisi, ainukeseks viiteks on Pauluse meenutus, et ta levitas paganate seas kristlust ka enne apostlite konsiili Jeruusalemmas Gl [42].

Apostlite tegude raamatu järgi lepiti Paulusele järele andes kokku, et ümberlõikamine pole kohustuslik. Samas tekkis küsimus: kui juba ümber lõikama ei pea, siis kas ka teisi juudi kombeid ei pea järgima?

Umbes Barnabase ja Pauluse vahel tekkis tüli, kas võtta Johannes Markust kaasa või mitte, ning Barnabase asemel ühines Paulusega Siilas.

Apostlite tegude raamatu järgi külastati Süüria ja Sitsiilia kirikuid, mis olid pöördunud tõenäoliselt kümneaastasel perioodil, mille kohta Apostlite tegude raamatus info puudub.

Taaskülastati esimesel reisil pöördunud Väike-Aasia kirikuid muuhulgas Derbet ja Lüstrat. Seejärel käidi Früügias ja Galaatias , misjärel sai Paulus jumaliku juhatuse minna Makedooniasse ning mehed läksid üle Troase Kreekasse ja Filipisse , kus Paulus vangistati.

Pärast vabanemist jätkati Amphipolises , Apolloonias ja Tessaloonikas , kus neid ootas juutide vastasseis. Ka Beroasesse tulid Tessaloonika juudid, mistõttu seltskond liikus Ateenasse , kus kuulutati Areopaguses.

Hiljem liiguti Korintosele , kus liitusid Siilas ja Timoteus. Korintosel tutvus Paulus ka Akvila ja Priskillaga , kelle juurde jäi ta pooleteiseks aastaks.

Lõpuks pidi Paulus vastasseisu tõttu lahkuma ning jõudis merd mööda Süüriasse, peatudes vahepeal Efesosel , kuhu jäid ka Priskilla ja Akvila.

Paulus käis veel Kaisareas ning lõpetas oma reisi taas Antiookias. Apostlite tegude raamatu kolmandat misjonireisi alustas Paulus varempöördunud paikade taaskülastamisega: ta käis Galaatias ja Früügias, viibis üle kahe aasta [47] või aastatel [48] Efesosel [47] , misjärel tekkis tüli, mille kohta pole eriti teada, aga Paulus mainib ühes kirjadest raskusi Aasias [49].

Oletatakse, et Paulus võis Efesosel vangis viibida, ehkki Apostlite tegude raamat seda ei maini, ning ta võis sealoleku ajal kirjutada kirja filiplastele , Fileemonile , galaatlastele ja võimalik, et ka esimese kirja korintlastele [49].

Seejärel reisis ta Makedooniasse , võib-olla Illüüriani [47]. Arvatakse, et sellel ajal kirjutas Paulus ka teise kirja korintlastele [49] [50].

Edasi külastas ta Ahhaiat [47] ning viibis kolm talvekuud Korintosel, kus kogus Jeruusalemmale annetusi. Arvatakse, et Korintosel kirjutas Paulus kirja roomlastele [1] [51] , teavitades kogudust, et plaanib neid külastada teel Hispaaniasse , jättes neile kogutud annetused [51].

Seejärel suundus ta läbi Makedoonia ja Filippi Troasesse, Assosesse , Mileetosele , [50] kus pidas väidetavalt ka hüvastijätukõne [52] , Patarasse , Tüürosesse , Ptolemaisesse , Kaisareasse , [50] kus sai ennustuse oma vangistamisest ja surmast teekonna lõpus [52] , ning viimaks jõudis Paulus Jeruusalemma, kus ta kohtus Jaakobuse ja teiste Jeruusalemma kirikupeadega [50].

Paulusel kästi käituda juudina, kuid rahvas tundis ikkagi pahameelt ning Rooma võimud pidid ta päästma, samuti pidi Paulus aramea või heebrea keeles kõne pidama [52].

Euroopasse ja Makedooniasse minnes kohtus ta Tiitusega, kes oli oma ülesandega toime tulnud. Arvatakse, et see võib viidata Pauluse arreteerimisele, samas kirjas mainitakse ka Pauluse vangistust Roomas.

Pauluse kirjad seda osa elust ei kinnita, ainult Apostlite tegude raamat Ap mainib, et Paulus viis Jeruusalemma annetusraha [52].

Ehkki ta oli saanud ohule viitavaid märke, oli ta siiski oma minekus kindel. Paulus arreteeritigi, sest ta viis pagankristlasi kirikusse ning rahvas vihastas, teda kuulati üle, misjärel ta öösel surma ähvardusel Kaisareasse põgenes.

Osa piibliuurijaist arvab, et Paulus kirjutas kas alles siis või hiljem Rooma vanglas kirja filiplastele ja Filemonile [52].

Seejärel toimus kohtuistung Festusega , misjärel kirjutas Paulus keisrile palve, nõudes Rooma kodanikuna Rooma kohtumõistmist ning teda kuulas enne Rooma minemist üle keiser Agrippa.

Teel Rooma tabas laeva torm ning laevahukust pääsenuna veetis Paulus aega Maltal , tehes imetegusid.

Apostlite tegude raamatu lõpus viibis Paulus Roomas koduarestis. On võimalik, et Apostlite tegude raamat lõppeb koduarestiga seetõttu, et kirjutaja oli looga tollesse hetke jõudnud, kuid tõenäolisemalt oli autori eesmärgiks näidata Pauluse jõudmist Rooma ning edasine polnud oluline [53].

Pauluse viimaste eluaastate kohta allikad puuduvad, Apostlite tegude raamat ei räägi Pauluse elu lõpust ja kirjad Pauluse märterlust ei puuduta [54].

On võimalik, et Paulus viibis mõned aastad vahi all, misjärel ta hukati või ta vabastati pärast mõnda aastat vangisolekut, arreteeriti miskipärast uuesti ning hukati alles siis [53].

Juhul kui Paulus vabastati, on pastoraalkirjade järgi võimalik, et Paulus külastas enne surma veel Kreetat , Väike-Aasiat, Makedooniat ja Nicopolist [53].

Esimeses Klementi kirjas , mis kirjutati umbes Apostlite tegude raamatu alguses mainitakse, et Paulus läks "ilmamaa otsani" Ap , ka kirjas roomlastele mainib Paulus, et plaanib Hispaaniasse minna Rm [16] , mistõttu arvatakse, et Paulus võis enne märtrisurma veel vaba olla ning Hispaanias käia [55].

Ka moratooriumi fragment , mis kirjutati ca Samas pole läänes jälgi, et Paulus seal käinud oleks, seevastu on pauluslikke kirikuid Väike-Aasias ja Kreekas, mille olevat asutanud Paulus ise [55].

Kui pastoraalkirjad pole ajalooliselt Pauluse kirjutatud, siis pole võimalik kindlalt väita, kas reisid enne Pauluse märtrisurma toimusid või olid need hilisemad väljamõeldised [2].

On teada, et roomlased hukkasid Pauluse Paulus maeti hukkamiskohta ning väidetavalt ehitati sellele kohale Püha Pauluse kirik [2].

Paulus asutas Jeruusalemma judaismist sõltumatuid kogudusi. Näib, et ta lõi kristlikke kogudusi linnadesse, millel polnud kristlusega varasemast kokkupuudet.

Paulus elas veidi aega kogukonnas ning jagas algõpetusi, misjärel liikus ta järgmisesse linna ning alustas otsast peale.

Apostlite tegude raamatu järgi oli Paulus telgivalmistaja, kuid on võimalik, et ta töötles loomanahku ka muudel viisidel.

Ehrman pakub, et nad võisid kolmekesi kesklinnas insulas tolleaegses kortermajas ruumi üürida, mille esimesel korrusel asusid tänavale avatud väiksed ärid, ning seal oma töökoja avada.

Töökoht võimaldas neil suhtluse abil kristlust jutlustada. Pauluse tessalooniklaste kirjade järgi näib, et Paulus kasutas palju apokalüptilisi kujundeid.

Arvatavasti tegutsesid kogudused niinimetatud kodukirikutes, sest pole teada, et tol ajal oleks kirikuhooneid ehitatud. Kogudustel olid juhid, kes tegelesid rahaasjadega ning juhtisid kokkusaamisi.

Paulus saatis kirju alati kogukondadele, mitte üksikisikutele [59]. Rändamine eeldas planeerimist, reisikulude maksmist ja majanduslikku iseseisvust.

Kuna Barnabase kingitus Jeruusalemma kogudusele Ap võis olla väga suur, pidid Paulus ja Barnabas olema jõukad, erinevalt Galileas rändavatest kerjus- või rändprohvetitest, kes elatusid maaelanike annetustest.

Paulust on süüdistatud Jeesuse õpetuse võltsimises, sest ta kaugenes vähemalt osaliselt kaasaegsest Jeesuse traditsioonist, samas on ka pakutud, et tema oli ainus, kes Jeesuse sügavamat mõtet mõistis [60].

Paulus mainis kirjades harva ajaloolist Jeesust [61] , eitamata tema elu inimesena, kuid ta keskendus Jeesuse tähendusele kaasaegses kristluses [62] , mis muutis Pauluse oma ajas vastuoluliseks kujuks [63].

Peetrus ise nimetas Paulust küll "armastatud vennaks", kuid möönab, et temast on raske aru saada, mistõttu tema sõnu väänatakse.

Paulus teadis üht-teist Jeesuse õpetusest nii suulise pärimuse kaudu kui seetõttu, et veetis 15 päeva Jeruusalemmas , et pärida Peetruselt Jeesuse õpetuse kohta — ta uuris juhtunu tähenduse, kiriku sünni ning selle missiooni kohta [62].

Samas rõhutab Paulus oma kirjades, et tema õpetus ei pärine Jeruusalemma apostlitelt , ehkki see pole nende omast fundamentaalselt erinev.

Lisaks sai Paulus väidetavalt ilmutusi otse Jeesuselt, kuid pole teada, milline osa tema õpetusest pärineb ilmutustest ja milline suulisest traditsioonist.

Pauluse kirjades on vähe viiteid Jeesuse elule [62] : neis ei mainita lisaks paljule muule kordagi, et Jeesus oleks rääkinud tähendamissõnu, teinud imetegusid või Templit puhastanud [61].

Ehrman pakub sellele kolm võimalikku seletust: [66]. Samas meenutas ta oma kogudustele tihti erinevaid aspekte oma õpetusest ning mainis mõnikord ka seiku Jeesuse elust — võib küsida, miks Paulus osa Jeesuse õpetustest meelde ei tuletanud, eriti kui need oleksid mõnes kirjakohas asjakohasteks argumentideks olnud [66].

Ometi võib küsida, miks ta mõnes kirjakohas Jeesuse elule põhinevatele argumentidele rõhub. Paul left to Athens.

Silas and Timothy stayed behind, but would catch up later. Some of his listeners became believers, and then he left for Corinth. Paul stayed in Corinth for a year and a half, preaching in the synagogues and gaining both Jewish and Gentile followers from a range of social statuses, forming the group of believers he would later write to in 1 Corinthians and 2 Corinthians.

He stayed with two named Aquila and Priscilla, who were tentmakers, like him. Silas and Timothy rejoined him here. Paul left with Priscilla and Aquila and journeyed to Ephesus.

In Ephesus , Paul went into the synagogue and reasoned with the Jews and promised to return if he could.

Then he made his way back to Jerusalem and Antioch, where his second journey ended. Paul remained in Ephesus for more than two years, and during that time he transitioned from teaching in the synagogue to discussing the gospel in the lecture hall of Tyrannus.

During this time, Paul did many miracles, and even things he touched were reported to have healed people Acts After a dangerous evil spirit claimed to know Jesus and Paul, people flocked to Paul and his followers and the church grew quickly.

Around this time, Paul decided to head to Jerusalem , so he journeyed through Macedonia and Achaia , and made plans to stop in Rome.

The city was on the brink of rioting, and Paul wanted to return to help his companions, but the city clerk managed to de-escalate the situation without him.

Paul spent three months in Greece , then returned to Macedonia to avoid some people who were plotting against him. In Troas a city in Macedonia , Paul was teaching in an upper room when a young man fell asleep and tumbled out the window, falling to his death.

Paul revived him, then left. In a rush to reach Jerusalem , Paul bounced from Troas to Assos , Mitylene , Chios , and finally Miletus , where he asked the elders from Ephesus to meet him.

After encouraging them, he boarded a ship and returned to Jerusalem , even after numerous Christians warned him not to go there.

Some argue that Paul made a fourth missionary journey as well, since some of his letters refer to events and visits that may not be accounted for in Acts.

This largely depends on whether Paul was imprisoned in Rome once, or twice, which his letters are ambiguous about. Paul suggested he would travel to Spain Romans , but he provides no record of this journey in his letters.

However, early church fathers claimed Paul did, in fact, travel to Spain. In his second letter to the Corinthians, which was likely written before his final trip to Jerusalem, Paul claims he was shipwrecked three times:.

Once I was stoned. The soldiers took drastic measures, but an angel spoke to Paul, and he encouraged and advised them along the way. During his ministry, Paul made a lot of people mad.

On six occasions in Acts, Jews and Gentiles alike made plans to murder him—and one of those times, they stoned him and left him for dead.

Only counting the times the Bible explicitly says they planned to kill him, not just attack or harm him, here they in sequential order.

Just after his conversion on the road to Damascus, Paul began preaching in the synagogues. After several days, people began planning to kill him, and they watched the city gates day and night.

His followers smuggled him in and out of the city in a basket Acts — When Paul left Damascus, he went to Jerusalem and tried to join the disciples there.

He began debating with Hellenistic Jews, and they tried to kill him, so the Christians took him to Caesarea an sent him home to Tarsus Acts — Paul and Barnabas spent a long time in Iconium, and the city was divided: some people supported them, and others hated them.

Jews and Gentiles alike plotted to stone them, and when Paul and Barnabas found out, they fled to Lystra Acts —6. After Paul healed a man in Lystra, people thought he and Barnabas were the gods, Zeus and Hermes, and attempted to sacrifice to them.

But then some Jews came from Antioch and Iconium, and convinced this crowd to actually stone Paul. They thought they killed him, so they left him outside the city gate.

He was still alive. Then he and Barnabas left Acts — After Paul insulted the high priest and sparked an intense theological debate between the Sadducees and Pharisees, a group of more than 40 men took a vow not to eat or drink until they killed Paul Acts — Their plan was to have a centurion send Paul to the Sanhedrin for questioning, and then kill him on the way.

But someone warned the centurion of the plan, and instead, he rounded up nearly soldiers to take Paul to the governor in Caesarea. Years later, Paul was still being held prisoner, and there was a new proconsul named Porcius Festus was in charge.

Festus refused, and told them to make their case in Caesarea, where Paul used his privilege as a Roman citizen to make a bold request.

When Paul was first imprisoned in Caesarea, he made his appeal to Governor Felix, then waited two years in prison with no progress.

Governor Felix strung him along because he wanted the Jews to like him, and he hoped Paul would bribe him. Porcius Festus succeeded Felix and after hearing Paul defend himself, he asked Paul if would be willing to stand trial in Jerusalem.

Tired of his case dragging on to appease his Jewish accusers, Paul claimed his right as a Roman to appeal to Caesar:.

I have not done any wrong to the Jews, as you yourself know very well. If, however, I am guilty of doing anything deserving death, I do not refuse to die.

But if the charges brought against me by these Jews are not true, no one has the right to hand me over to them.

I appeal to Caesar! To Caesar you will go! Perhaps Paul hoped appealing to Caesar would finally put an end to his case, but unfortunately, it dragged them out even further.

By appealing to Caesar, Paul forced Festus to send him to Rome to await trial. Here, Paul preached freely to the Jews in Rome for two years.

Scholars believe this is likely when he wrote his letter to the Philippians , because he references being in chains Philippians — Some argue that his letters speak of his imprisonment in the past tense and make references to things that could have only occurred after his house arrest.

Whether or not Paul made a fourth missionary journey possibly to Spain largely depends on if he was imprisoned in Rome once or twice.

The Apostle Paul is traditionally considered the author of 13 books of the New Testament. While Moses still holds the title for writing the most words in the Bible traditionally , Paul wrote the most documents.

Well, unless you count each individual Psalm as a document, in which case David wins. The books attributed to him include:. These books are actually letters—or epistles—which were written to churches Paul planted and people he presumably encountered on the missionary journeys we see in the Book of Acts.

But not everyone agrees that Paul wrote all of these letters. Most scholars critical and conservative believe that Paul did write seven of them: Romans, 1 Corinthians, 2 Corinthians, Galatians, Philippians, 1 Thessalonians, and Philemon.

But the remaining six letters have raised some questions, and scholars debate whether or not they can really be attributed to Paul.

Many Christians would be surprised to learn that these academic debates are even happening, because these letters are all signed by Paul. But scholars argue that these epistles are actually pseudepigrapha : writings that claim to be written by someone who was not the actual author.

Some pseudepigrapha is harmless, produced out of convenience, necessity, or accepted practices of the time such as a student writing on behalf of a teacher, with the approval and authority of the teacher.

Others, like many of the Gnostic gospels , were blatant forgeries written to advance a theological position. However, the early church assumed the letter was written by Paul, and even included it in early collections of his writings.

This was contested as early as the second and third centuries, but for more than a millennia the church largely believed Paul wrote it.

Early Christian writers even suggested possible alternative authors. Tertullian c. Hippolytus c. The father of church history, Eusebius of Caesarea c.

But he himself held the view that Paul wrote the letter in Hebrew and simply chose not to sign it, and then Luke translated it to Greek.

We will likely never know who really wrote Hebrews. An apocryphal work from the second century known as The Acts of Paul says that Nero had Paul decapitated.

Other early Christian writers support these claims and provide some additional details like where it happened Rome and where he was buried the Ostian Way at Rome.

In , archaeologists found a large marble sarcophagus near the location Jerome and Caius described. No one ever opened the sarcophagus, but using a probe and carbon dating, archaeologists estimated that the remains inside were from the first or second century.

Instead of persecuting Christians, Paul was called to be persecuted as one of them. He laid the foundation for missions work that has continued around the world today, and through his life he modeled evangelism, discipleship, perseverance, and suffering—for the Christians who knew him, and for every believer today.

Explore the Bible with us! We create research-based articles and handy infographics to help people understand the Bible. He is named after his great grandfather my dad a caring man that touch many lives especially young boys trough being a Boy Scout master for over forty years.

As I sat here this morning thinking of my grandson Paul I decided I wanted to learn more about Paul in the Bible that he was named after through generations and I must say I have not only learned a great deal but your writing style was wonderful even though some of the parts of his life pulled at my heart I then focused on all the amazing things he did to serve our awesome God!

There is no book of Paul just his letters, however it is very clear that God used him as a post disciple of Christ Jesus to solidify the truth.

My fellow Christians we are to ensure other Christians to live up to our heavenly calling. Wonderful maps. I will have to reread this several times to add to my thinking and understanding.

Paul was born a Jew with Roman citizenship. He had an elite education. Like his father he was a Pharisee but grafted into Christianity through conversion.

Love the name clarification:Paul and Saul. Excellent information in a very understandable way. I would, of course, give you credit for having created the map — cover sheet.

Glad you like the maps! I really enjoyed your history of Pauls life , ministry , journeys etc ,. I am excited to see what you give us next ….

Just overcoming the feelings of guilt alone would be a time-consuming undertaking. Who Was the Apostle Paul?

Did Saul become Paul? How did Paul die? Who was Paul? A Roman citizen Paul was born in Tarsus—a prosperous city in the province of Cilicia—which granted him Roman citizenship.

A leader in the early Christian church After putting his faith in Jesus, Paul immediately began preaching publicly Acts , and he quickly built a reputation as a formidable teacher Acts Do you wish you knew the Bible better?

Get the good stuff! Sarah R. Green on November 3, at am. Joash Naidoo on July 4, at pm. Absolutely love it. Thanks, keep up the good work. God Bless.

Barnwell on June 9, at pm. Lynn on March 21, at pm. What a wonderful synopsis of Paul.

Paulus Apostel Main navigation Video

Paulus spricht... RÖMER Teil 1/2 Bibel Zitate Paulus Apostel Durch seine Briefe blieb er mit ihnen in Kontakt. Ephesians is a letter that is very similar to Colossians, but Herr Lehmann Stream almost entirely lacking in personal reminiscences. Ein Ganzes Halbes Jahr Sky Other Bible. Über das Ende des Paulus berichtet die Apostelgeschichte Daniel Klein Uhr. Retrieved November 19, There are debates as to whether Paul understood himself Lukas Mraz commissioned to take the gospel to the gentiles at the moment of his conversion. Samas rõhutab Paulus oma kirjades, et tema õpetus Mid 90s pärine Jeruusalemma apostliteltehkki see pole nende omast fundamentaalselt erinev. Silas and Timothy rejoined him here. Antioch served as a major Christian homebase for Paul's early missionary activities, [5] and he remained there for "a long time with the disciples" [Acts ] at the conclusion of his first journey.

In addition to the many questions about the true origins of some of Paul's teachings posed by historical figures as noted above, some modern theologians also hold that the teachings of Paul differ markedly from those of Jesus as found in the Gospels.

As in the Eastern tradition in general, Western humanists interpret the reference to election in Romans 9 as reflecting divine foreknowledge.

Jewish interest in Paul is a recent phenomenon. Before the positive historical reevaluations of Jesus by some Jewish thinkers in the eighteenth and nineteenth centuries, he had hardly featured in the popular Jewish imagination and little had been written about him by the religious leaders and scholars.

Arguably, he is absent from the Talmud and rabbinical literature, although he makes an appearance in some variants of the medieval polemic Toledot Yeshu as a particularly effective spy for the rabbis.

However, with Jesus no longer regarded as the paradigm of gentile Christianity, Paul's position became more important in Jewish historical reconstructions of their religion's relationship with Christianity.

He has featured as the key to building barriers e. Heinrich Graetz and Martin Buber or bridges e. Isaac Mayer Wise and Claude G.

Montefiore in interfaith relations, [] as part of an intra-Jewish debate about what constitutes Jewish authenticity e. Joseph Klausner and Hans Joachim Schoeps , [] and on occasion as a dialogical partner e.

Richard L. Rubenstein and Daniel Boyarin. Scholarly surveys of Jewish interest in Paul include those by Hagner , pp.

In the second and possibly late first century, Gnosticism was a competing religious tradition to Christianity which shared some elements of theology.

Elaine Pagels concentrated on how the Gnostics interpreted Paul's letters and how evidence from gnostic sources may challenge the assumption that Paul wrote his letters to combat "gnostic opponents" and to repudiate their statement that they possess secret wisdom.

Muslims have long believed that Paul purposefully corrupted the original revealed teachings of Jesus, [] [] [] through the introduction of such elements as paganism , [] the making of Christianity into a theology of the cross , [] and introducing original sin and the need for redemption.

Sayf ibn Umar claimed that certain rabbis persuaded Paul to deliberately misguide early Christians by introducing what Ibn Hazm viewed as objectionable doctrines into Christianity.

Syed Muhammad Naquib al-Attas wrote that Paul misrepresented the message of Jesus, [] and Rashid Rida accused Paul of introducing shirk polytheism into Christianity.

In Sunni Muslim polemics, Paul plays the same role of deliberately corrupting the early teachings of Jesus as a later Jew, Abdullah ibn Saba' , would play in seeking to destroy the message of Islam from within by introducing proto-Shi'ite beliefs.

Among the critics of Paul the Apostle was Thomas Jefferson , a Deist , who wrote that Paul was the "first corrupter of the doctrines of Jesus.

From Wikipedia, the free encyclopedia. Early Christian apostle and missionary c. For other uses, see Saint Paul disambiguation.

Jesus Christ. Nativity Crucifixion Resurrection. Bible Foundations. History Tradition. Denominations Groups. Related topics. Further information: Historical reliability of the Acts of the Apostles.

Main article: Conversion of Paul the Apostle. Main article: Council of Jerusalem. See also: Circumcision controversy in early Christianity.

Main article: Incident at Antioch. Pauline literature. I Corinthians II Corinthians. Galatians Ephesians. Philippians Colossians. I Thessalonians II Thessalonians.

Pastoral epistles. Philemon Hebrews. Paul the Apostle. Related literature. Lost epistles Apocalypse of Paul.

Coptic Apocalypse of Paul. Corinthians to Paul Acts of Paul. Paul and Thecla Peter and Paul. Prayer of Paul.

See also. Apostle Christian Pauline Christianity. Main article: Pauline epistles. Aquinas , Scotus , and Ockham. Main article: Authorship of the Pauline epistles.

Main article: Atonement in Christianity. Main article: Paul the Apostle and Judaism. Paul redefined the people of Israel, those he calls the "true Israel" and the "true circumcision" as those who had faith in the heavenly Christ, thus excluding those he called "Israel after the flesh" from his new covenant Galatians ; Philippians He also held the view that the Torah given to Moses was valid "until Christ came," so that even Jews are no longer "under the Torah," nor obligated to follow the commandments or mitzvot as given to Moses Galatians 3—4.

Main article: Paul the Apostle and women. See also: 1 Timothy "I suffer not a woman". See also: Homosexuality in the New Testament.

Main article: Pauline Christianity. Main articles: Marcion and Marcionites. Main article: Reformation. Visit any church service, Roman Catholic , Protestant or Greek Orthodox , and it is the apostle Paul and his ideas that are central — in the hymns , the creeds , the sermons , the invocation and benediction , and of course, the rituals of baptism and the Holy Communion or Mass.

Whether birth, baptism, confirmation, marriage or death, it is predominantly Paul who is evoked to express meaning and significance. See also: Pauline Christianity and Jesuism.

See also: Messianic Judaism. Saints portal. Paul's Cathedral. In Galatians , Paul states that he "persecuted the church of God and tried to destroy it," but does not specify where he persecuted the church.

In Galatians he states that more than three years after his conversion he was "still unknown by sight to the churches of Judea that are in Christ," seemingly ruling out Jerusalem as the place he had persecuted Christians.

For not without reason have the ancients handed it down as Paul's. But who wrote the epistle, in truth, God knows. At first, the two are referred to as Barnabas and Paul, in that order.

Later in the same chapter the team is referred to as Paul and his companions. In Galatians, he lists three important meetings with Peter, and this was the second on his list.

The third meeting took place in Antioch. He does not explicitly state that he did not visit Jerusalem in between this and his first visit.

He tried to keep up his converts' spirit, answer their questions, and resolve their problems by letter and by sending one or more of his assistants especially Timothy and Titus.

Paul's letters reveal a remarkable human being: dedicated, compassionate, emotional, sometimes harsh and angry, clever and quick-witted, supple in argumentation, and above all possessing a soaring, passionate commitment to God, Jesus Christ, and his own mission.

Fortunately, after his death one of his followers collected some of the letters, edited them very slightly, and published them.

They constitute one of history's most remarkable personal contributions to religious thought and practice. On a similar note, Sanders suggested that the only Jewish 'boasting' to which Paul objected was that which exulted over the divine privileges granted to Israel and failed to acknowledge that God, in Christ, had opened the door of salvation to Gentiles.

The atonement for sins between a man and his neighbor is an ample apology Yoma 85b. The idea is that the thing being offered is a substitute for the person making the offering, and the things that are done to the offering are things that should have been done to the person offering.

The offering is in some sense "punished" in place of the offerer. It is interesting to note that whenever the subject of Karbanot is addressed in the Torah, the name of G-d used is the four-letter name indicating G-d's mercy.

This is the idea underlying the description of the suffering servant of God in Isa. This idea of the atoning power of the suffering and death of the righteous finds expression also in IV Macc.

The reformation overemphasized the judicial categories of forgiveness and escape from condemnation, while ignoring the real heart of salvation, which is a mystical participation in Christ.

Paul shows this in his argument in his first epistle to the Corinthians when arguing against sexual immorality. It is wrong because it affects one's union with Christ by uniting himself to a prostitute.

Sin is not merely the violation of an abstract law. This participationist language is also used in Corinthians in the discussion of the Lord's Supper wherein one participates in the body and blood of Christ.

In the Footsteps of Paul. Retrieved November 19, United Methodist Church. Archived from the original on August 23, Catholic Answers.

Archived from the original on October 30, Retrieved August 31, The New Testament as History". Open Yale Courses.

Yale University. Antiquities of the Jews. Retrieved February 12, His quotations from Scripture, which are all taken, directly or from memory, from the Greek version, betray no familiarity with the original Hebrew text..

Retrieved October 4, Charles Geographical Review. After that he had been seven times in bonds, had been driven into exile, had been stoned, had preached in the East and in the West, he won the noble renown which was the reward of his faith, [] having taught righteousness unto the whole world and having reached the farthest bounds of the West ; and when he had borne his testimony before the rulers, so he departed from the world and went unto the holy place, having been found a notable pattern of patient endurance".

Where Lightfoot has "had preached" above, the Hoole translation has "having become a herald" See also the endnote 3 by Arthur Cleveland Coxe on the last page of wikisource 1st Clement regarding Paul's preaching in Britain.

Church founded and organized at Rome by the two most glorious apostles, Peter and Paul; as also [by pointing out] the faith preached to men, which comes down to our time by means of the successions of the bishops.

New Advent. Kevin Knight. Retrieved June 1, Early Christian Writings. Peter Kirk. Christian Classics Ethereal Library. How happy is its church, on which apostles poured forth all their doctrine along with their blood; where Peter endures a passion like his Lord's; where Paul wins his crown in a death like John's[the Baptist]; where the Apostle John was first plunged, unhurt, into boiling oil, and thence remitted to his island-exile.

Retrieved June 3, General Audience of 4 February St Paul's martyrdom and heritage. Retrieved April 1, Paul confirmed".

The Washington Times. June 29, Paul, the Apostle. Retrieved February 9, September 16, Retrieved August 28, Dunn's Manson Memorial Lecture 4.

August 28, Archived from the original on April 24, Baker's Evangelical Dictionary of Biblical Theology. January 10, November 25, Calvin's New Testament commentaries.

November 29, Retrieved August 27, Published by Taylor Maury, Washington, D. Aageson, James W. Paul, the Pastoral Epistles, and the Early Church.

Harper's Bible dictionary. In Herbermann, Charles ed. Catholic Encyclopedia. New York: Robert Appleton Company.

Random House. Notes on the New Testament Explanatory and Practical. Vol VI. Corinthians and Galatians. The Pastoral Epistles. Oxford: Clarendon Press.

InterVarsity Press. The Other Bible. Princeton University Press. The International Standard Bible Encyclopedia. Vol A-D. Paulist Press. The Churches the Apostles Left Behind.

The New Jerome Biblical Commentary. An Introduction to the New Testament. Paul: Apostle of the Heart Set Free. Wallis The English Translation.

London: Henry Frowde. June 30". Compiled from Original Monuments and Authentic Records. Volume VI: June. Dublin: James Duffy — via bartleby. Randolph Eugene: Pickwick.

Alan Westminster John Knox Press. March 18, Bibcode : Natur. In this work by Eustache Le Sueur, the fiery apostle lifts his right hand as if scolding the audience, while clutching a book of scripture in his left.

Among the rapt or fearful listeners are people busily throwing books into a fire. Look carefully, and you see geometric images on some of the pages.

Art and History: Rome and the Vatican. Casa Editrice Bonechi. Wipf and Stock. The Canon Debate. Eerdmans Publishing Dunn, James D.

Eerdmans, Dwyer, John C. Eerdmans Commentary on the Bible. Eerdmans Publishing. Oxford: University Press. Journal of Higher Criticism. Retrieved February 13, Tubingen: Mohr Siebeck.

Journal of the Evangelical Theological Society. Retrieved February 14, Hagner, Donald ed. Exeter: Paternoster Press.

Studies in Paul's Technique and Theology. Eerdmans, Understanding the Bible. Bulletin for Biblical Research. The Book of Ammon.

Harvest House. An Introduction to the Study of Paul 2nd ed. The Apocryphal New Testament. Understanding the New Testament.

Liturgical Press. A Theological Introduction to Paul's Letters. Eugene, Oregon: Cascade Books, Daniel Jesus Have I Loved, but Paul?

Baker Academic. History and Literature of Early Christianity. Walter de Gruyter. Introduction to the New Testament. Abingdon Press. The earlier Epistles of St.

Paul, their motive and origin. The Apostle Paul in the Jewish Imagination. Cambridge: Cambridge University Press. Westerholm, Stephen ed. Levine, Amy-Jill ed.

Oxford University Press. A Latin Dictionary. The Mythmaker: Paul and the Invention of Christianity.

Colossians and Ephesians. Cambridge University Press. Feiten, mythen en motieven. Who Wrote the New Testament? Harvard Theological Review.

Marrow, Stanley B. Howard The Acts of the Apostles. Grand Rapids: W. Christianity: An Introduction.

Paul: His Life and Teaching. Die Heimholung des Ketzers. Tübingen: Mohr. Mercer Commentary on the New Testament. Mercer University Press.

The Living Thought of St. Milwaukee: Bruce Publishing Co. In Black, Matthew ed. Peake's Commentary on the Bible.

New Testament History. Reading the New Testament: An Introduction. Fortress Press. University of Hawaii Press. In Ellicott, Charles John ed.

A Bible commentary for English readers. London: Cassell. Paul, the Law, and the Jewish People. SCM Press. December 27, Retrieved January 8, George An Introduction to the Study of Luke-Acts.

Author House. The Pulpit Commentary. Volume 8. Delmarva Publications. New York: HarperCollins, Stagg, Evelyn ; Stagg, Frank Woman in the World of Jesus.

Westminster Press. Michael From Jesus to Christianity. A Commentary on the Acts of the Apostles. Translated by Edward Lummis. London: Philip Green.

Ernest Journal of Biblical Literature. Priscilla Papers. Amsterdam University Press. Agosto, Efrain Servant Leadership: Jesus and Paul.

Chalice Press. London: T. Nelson, Yale University Press. Bedeutung d. Kündereinsetzungen d. Simon Petrus u. Saulus Paulus im lukan. Doppelwerk, in: Jesus als Bote d.

Stuttgart , — Listen to this article. This audio file was created from a revision of this article dated , and does not reflect subsequent edits.

Audio help More spoken articles. Journeys of Paul the Apostle. Antioch 2. Seleucia 3. Cyprus 3a. Salamis 3b. Paphos 4. Perga 5. Antioch of Pisidia 6.

Konya Iconium 7. Derbe 8. Lystra 9. Antalya Antioch returns to beginning of journey. Cilicia 2. Derbe 3. Lystra 4.

Phrygia 5. Galatia 6. Mysia Alexandria Troas 7. Samothrace 8. Neapolis 9. Philippi 9. Amphipolis Apollonia Thessalonica Beroea Athens Corinth Cenchreae Ephesus Syria Caesarea Jerusalem Kuna kirjad pole süsteemsed teoloogilised esseed, on ka ajaloolised teadmised Pauluse kohta lünklikud.

Lisaks leidub mittekanoonilisi allikaid, näiteks Pauluse ja Tekla teod ning 3. Pauluse elu dateerimisel saab lähtuda vähestest andmetest, üheks viiteks on Pauluse lahkumine Korintoselt prokonsul Gallio ajal, kes oli ametis Mõned võimalikud dateeringud: [22].

Paulus nägi oma elu kolmes vaatuses: esimeseks oli variseriamet enne Jumala kutset, teiseks Jumala kutse ning kolmandaks oli Pauluse misjonitöö pärast pöördumist [23] Gal ja Fl — Apostlite tegude raamatu järgi oli Paulus Rooma kodanik , mistõttu rakendusid talle kergemad karistused kui mitteroomlasele — näiteks ei võinud teda ihunuhtlusega karistada [24].

Helmut Koester väidab, et on ebatõenäoline, et Paulusel Rooma kodakondsus oleks olnud, sest sel juhul oleks ta mitmest ennast tabanud karistusest 2Kr pääsenud [25].

Apostlite tegude raamatu järgi oli Pauluse nimi enne Jumala kutset Saulus, kuid on ebatõenäoline, et ta nimi vahetus, sest Paulus ei maini üheski kirjas varasemat nime [26].

Diasporaa juudid valisid endile tihti Rooma või Kreeka nime, mis kõlas juudi nimega sarnaselt [26] , samuti on võimalik, et Paulusel oligi kaks nime: nii kreeka Paulus kui semiidi nimi Saulus [1].

Paulus sündis ca 5. Paulus ei maini kirjades oma sünni- ega kasvukohta, [1] [27] kuid Apostlite tegude raamatu järgi sündis ta Väike—Aasias Tarsoses [1] Ap ning kasvas ja õppis Jeruusalemmas rabi Gamaliel I käe all [28] [29].

Apostlite tegude raamatu versiooni tõesuses on põhjust kahelda [6]. Väljaspool Palestiinat polnud eriti varisere, mistõttu võib oletada, et kui üldse, siis läks Paulus Helmut Koester pakub Pauluse päritoluks ka Damaskust, mille lähedal Paulus Jumala kutse aegu viibis ning kuhu ta pärast kutset mitmeks aastaks jäi, põhjendades oletust muuhulgas sellega, et Paulusele omane apokalüptilisus ei sobituvat Tarsose kreekalikku miljöösse [30].

Samas kirjutab Brown, et on usutav, et Paulus oli pärit Tarsosest, sest seal asus märkimisväärne juudi koloonia , sealne hariduselu oli tasemel [6] ning Paulus läks oma esimestel kristluseaastatel Sitsiiliasse [1].

Paulusel oli hea kreeka keele oskus, tema kirjutistes on näha hellenistliku retoorika ja filosoofia mõju [6].

Võimalik, et Paulus sai helleniseerunud judaistliku alghariduse [24] , tõenäoliselt sisaldas õpe tutvumist stoikude , küünikute ja epikuurlastega [6] — sellele viitab argumendi stiil ja tema eetilised õpetused [24].

Oskustöölisena kuulus Paulus madalasse sotsiaalsesse klassi , olles ometi vaba kodanik [6]. Juudi diasporaas kasvamine tegi ta teadlikuks paganate elukorraldusest, religioonist ja kommetest, [6] mistõttu kujutas ta kirjades metafooride ja analoogiatega hellenistlikku maailma [24].

Paulus kirjutas oma kirjad koinee kreeka keeles ning tsiteeris kreekakeelset pühakirja Septuagintat [6] , mitte Heebrea piiblit , ning tema kirjad on kreeka kirja formaadis [24].

Samas pole teada, kas tsitaadid on Septuagintast seetõttu, et Paulus kõneles vaid kreeka keelt, või oskas ta ka heebrea keelt , ent valis kreekakeelse Seaduse oma auditooriumi järgi [31].

Hagneri järgi oli tema emakeeleks aramea keel [24] , kuid Bart D. Ehrman möönab, et Pauluse kirjad ei viita, nagu oleks ta aramea keelt rääkida osanud [23].

Paulus kirjeldas end heebrealase ja variserina , kes oli enne Jumala kutset innukas traditsioonide järgija [7]. Vanemad piibliuuringud pidasid Paulust paganaks, kuid tänapäeval usutakse, et ta oli juut [32].

Ta tsiteeris raskusteta Heebrea piiblit koinee kreeka keeles ning tõlgendas pühakirja vastavalt juudi õpetusele [5] , olles selle sügavalt läbi mõtestanud [31] , samuti argumenteeris ta tihti juudi formaadis [5].

Pauluse kirjad maalivad pildi noorest pühendunud ja intelligentsest juudi noormehest, kes pühendus oma religiooni mõistmisele ja järgimisele [31].

Ta kirjutab, et enne Jumala kutset kiusas ta kristlasi ja kirikut taga ning üritas neid hävitada [7]. On võimalik, et põhjuseks oli tema religioosne innukus [7] , kuid on ka tõenäoline, et ta tegutses kristlaste vastu, kui nägi neid levitamas sõnumit, mis läks variseride pühakirjainterpretatsiooni või Seadusega vastuollu [33] — võimalik, et karistatavad kristlased olid kristlusse pöördunud juudid, kes sünagoogides avalikku propagandat tegid [34].

Ilmselt oli kristlaste tagakiusamine osa tavapärasest sünagoogide karistuspraktikast, mis seisnes muuhulgas religioossest kogukonnast väljaheitmises [34].

Apostlite tegude raamatu järgi sai Paulus Jeruusalemmast loa kristlasi kiusata ning tegutses Jeruusalemmas Ap , kuid Pauluse galaatlaste kirja Gl järgi poldud teda Judeas nähtud enne, kui ta kristlaseks hakkas [35].

Tõenäolisemalt kiusas ta kristlasi taga oma kodukandis, sest tal poleks olnud võimu, et neid väljastpoolt Palestiinat Jeruusalemma karistamisele viia [29].

Apostlite tegude raamatus nimetatakse Jeesuse ilmumist Paulusele Pauluse pöördumiseks, kuid Paulus ise nimetab seda kutseks [36].

Nii Apostlite tegude raamatu kui Pauluse kirjade järgi pöördus Paulus noore mehena teel Damaskusesse Ap [35] , hinnanguliselt ajavahemikus 30—36 m.

Apostlite tegude raamatu järgi suundus Paulus sinna juudi-kristlasi taga kiusama [5] , kuid tõenäolisemalt oli tal Damaskuses residents [36].

Apostlite tegude raamatus kirjeldatakse Sauluse pöördumist kolmel korral [38] Ap ; ; Detailid varieeruvad, kuid kõigi versioonide mõte jääb samaks, Jeesus küsib Sauluselt: "Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?

On võimalik, et Apostlite tegude raamatu autor teadis erinevaid versioone samast loost ning kasutas neid kõiki või teadis ühte varianti ning muutis seda vastavalt kontekstile [39].

Paulus ütleb esimeses kirjas korintlastele, et nägi Jeesust, teised allikad seda ei ütle [33] , seejuures väidab ta, et oli viimane, kes Jeesust nägi 1Kr Ka kirjas galaatlastele mainib Paulus, et Jumal ilmutas talle oma Poja Gl Pauluse versioone pöördumisest tuleb käsitleda kriitiliselt, sest ta reflekteerib pöördumist hilisemate kogemuste valguses [40].

Ilmutus oli esmaseks tõukeks Pauluse kristoloogiale , ta koges Damaskuse teel andestust, lepitust ja uuenemist.

Valgustusaja naturalistid oletasid, et Paulus tundis süütunnet ja kahtles, mistõttu oli ta pöördumiseks sobivas psühholoogilises seisundis.

Apostlite tegude raamatu järgi on võimalik Pauluse misjonitööd kaardistada, kuid see pole ajalooliselt täpne ega usaldusväärne, Pauluse kirjad on usaldusväärsemad [41].

Apostlite tegude raamat jagab Pauluse misjonireisid kolmeks, ilmselt ei teinud Paulus ise sellist jaotust [42]. Pauluse kirjas galaatlastele jutustab Paulus, et suundus pärast pöördmist esmalt Araabiasse Gl Pole teada, miks ta sinna läks või mida ta seal tegi, kuid arvatakse, et Paulus tegeles juba Araabias olles misjonitööga [43].

Hiljem läks ta tagasi Damaskusesse ning kolme aasta pärast läks Paulus 15 päevaks Peetruse juurde, nähes teistest apostlitest vaid Jeesuse venda Jaakobust Gl Seejärel läks Paulus edasi Süüriasse ja Kiliikiasse Gl Apostlite tegude raamatu järgi hakkas Paulus pea kohe pärast pöördumist Damaskuses misjonitööd tegema, kuniks ta juutide viha tõttu põgenes ning pöördus Tarsosesse [43].

Pauluse vahepealsetest tegudest ei räägita, alles umbes kümme aastat hiljem läks Barnabas Paulust otsima, et teda endaga Antiookiasse kaasa võtta [44] ning nad õpetasid seal umbes aasta, misjärel suundusid Judeasse, et sinna Antiookia koguduste almused viia [43].

Judeast pöördusid nad tagasi Antiookiasse ning võtsid Johannes Markuse enestega ühes [43]. Apostlite tegude raamatu järgi sai Antiookia kirik Pühalt Vaimult juhised, et Saulus ja Barnabas peavad kuulutama Ap umbes aastal 47 , misjärel alustasid nad umbes aastapikkust misjonireisi, [43] mille vältel reisiti koos Johannes Markusega Antiookiast Sitsiiliasse, sealt edasi Väike-Aasia linnadesse.

Ka Pauluse teises kirjas korintlastele mainib Paulus, et teda visati Lüstras kividega [42] 2Kor Lõpuks külastati juba läbi käidud kohti uuesti, et uusi inimesi pöörata ning teekond lõppes Antiookias, millest oli saanud Pauluse kodukirik [43].

Pauluse kirjades ei meenutata seda misjonireisi, ainukeseks viiteks on Pauluse meenutus, et ta levitas paganate seas kristlust ka enne apostlite konsiili Jeruusalemmas Gl [42].

Apostlite tegude raamatu järgi lepiti Paulusele järele andes kokku, et ümberlõikamine pole kohustuslik. Samas tekkis küsimus: kui juba ümber lõikama ei pea, siis kas ka teisi juudi kombeid ei pea järgima?

Umbes Barnabase ja Pauluse vahel tekkis tüli, kas võtta Johannes Markust kaasa või mitte, ning Barnabase asemel ühines Paulusega Siilas.

Apostlite tegude raamatu järgi külastati Süüria ja Sitsiilia kirikuid, mis olid pöördunud tõenäoliselt kümneaastasel perioodil, mille kohta Apostlite tegude raamatus info puudub.

Taaskülastati esimesel reisil pöördunud Väike-Aasia kirikuid muuhulgas Derbet ja Lüstrat. Seejärel käidi Früügias ja Galaatias , misjärel sai Paulus jumaliku juhatuse minna Makedooniasse ning mehed läksid üle Troase Kreekasse ja Filipisse , kus Paulus vangistati.

Pärast vabanemist jätkati Amphipolises , Apolloonias ja Tessaloonikas , kus neid ootas juutide vastasseis. Ka Beroasesse tulid Tessaloonika juudid, mistõttu seltskond liikus Ateenasse , kus kuulutati Areopaguses.

Hiljem liiguti Korintosele , kus liitusid Siilas ja Timoteus. Korintosel tutvus Paulus ka Akvila ja Priskillaga , kelle juurde jäi ta pooleteiseks aastaks.

Lõpuks pidi Paulus vastasseisu tõttu lahkuma ning jõudis merd mööda Süüriasse, peatudes vahepeal Efesosel , kuhu jäid ka Priskilla ja Akvila. Paulus käis veel Kaisareas ning lõpetas oma reisi taas Antiookias.

Apostlite tegude raamatu kolmandat misjonireisi alustas Paulus varempöördunud paikade taaskülastamisega: ta käis Galaatias ja Früügias, viibis üle kahe aasta [47] või aastatel [48] Efesosel [47] , misjärel tekkis tüli, mille kohta pole eriti teada, aga Paulus mainib ühes kirjadest raskusi Aasias [49].

Oletatakse, et Paulus võis Efesosel vangis viibida, ehkki Apostlite tegude raamat seda ei maini, ning ta võis sealoleku ajal kirjutada kirja filiplastele , Fileemonile , galaatlastele ja võimalik, et ka esimese kirja korintlastele [49].

Seejärel reisis ta Makedooniasse , võib-olla Illüüriani [47]. Arvatakse, et sellel ajal kirjutas Paulus ka teise kirja korintlastele [49] [50].

Edasi külastas ta Ahhaiat [47] ning viibis kolm talvekuud Korintosel, kus kogus Jeruusalemmale annetusi. Arvatakse, et Korintosel kirjutas Paulus kirja roomlastele [1] [51] , teavitades kogudust, et plaanib neid külastada teel Hispaaniasse , jättes neile kogutud annetused [51].

Seejärel suundus ta läbi Makedoonia ja Filippi Troasesse, Assosesse , Mileetosele , [50] kus pidas väidetavalt ka hüvastijätukõne [52] , Patarasse , Tüürosesse , Ptolemaisesse , Kaisareasse , [50] kus sai ennustuse oma vangistamisest ja surmast teekonna lõpus [52] , ning viimaks jõudis Paulus Jeruusalemma, kus ta kohtus Jaakobuse ja teiste Jeruusalemma kirikupeadega [50].

Paulusel kästi käituda juudina, kuid rahvas tundis ikkagi pahameelt ning Rooma võimud pidid ta päästma, samuti pidi Paulus aramea või heebrea keeles kõne pidama [52].

Euroopasse ja Makedooniasse minnes kohtus ta Tiitusega, kes oli oma ülesandega toime tulnud. Arvatakse, et see võib viidata Pauluse arreteerimisele, samas kirjas mainitakse ka Pauluse vangistust Roomas.

Pauluse kirjad seda osa elust ei kinnita, ainult Apostlite tegude raamat Ap mainib, et Paulus viis Jeruusalemma annetusraha [52].

Ehkki ta oli saanud ohule viitavaid märke, oli ta siiski oma minekus kindel. Paulus arreteeritigi, sest ta viis pagankristlasi kirikusse ning rahvas vihastas, teda kuulati üle, misjärel ta öösel surma ähvardusel Kaisareasse põgenes.

Osa piibliuurijaist arvab, et Paulus kirjutas kas alles siis või hiljem Rooma vanglas kirja filiplastele ja Filemonile [52]. Seejärel toimus kohtuistung Festusega , misjärel kirjutas Paulus keisrile palve, nõudes Rooma kodanikuna Rooma kohtumõistmist ning teda kuulas enne Rooma minemist üle keiser Agrippa.

Teel Rooma tabas laeva torm ning laevahukust pääsenuna veetis Paulus aega Maltal , tehes imetegusid. Apostlite tegude raamatu lõpus viibis Paulus Roomas koduarestis.

On võimalik, et Apostlite tegude raamat lõppeb koduarestiga seetõttu, et kirjutaja oli looga tollesse hetke jõudnud, kuid tõenäolisemalt oli autori eesmärgiks näidata Pauluse jõudmist Rooma ning edasine polnud oluline [53].

Pauluse viimaste eluaastate kohta allikad puuduvad, Apostlite tegude raamat ei räägi Pauluse elu lõpust ja kirjad Pauluse märterlust ei puuduta [54].

On võimalik, et Paulus viibis mõned aastad vahi all, misjärel ta hukati või ta vabastati pärast mõnda aastat vangisolekut, arreteeriti miskipärast uuesti ning hukati alles siis [53].

Juhul kui Paulus vabastati, on pastoraalkirjade järgi võimalik, et Paulus külastas enne surma veel Kreetat , Väike-Aasiat, Makedooniat ja Nicopolist [53].

Esimeses Klementi kirjas , mis kirjutati umbes Apostlite tegude raamatu alguses mainitakse, et Paulus läks "ilmamaa otsani" Ap , ka kirjas roomlastele mainib Paulus, et plaanib Hispaaniasse minna Rm [16] , mistõttu arvatakse, et Paulus võis enne märtrisurma veel vaba olla ning Hispaanias käia [55].

Ka moratooriumi fragment , mis kirjutati ca Samas pole läänes jälgi, et Paulus seal käinud oleks, seevastu on pauluslikke kirikuid Väike-Aasias ja Kreekas, mille olevat asutanud Paulus ise [55].

Kui pastoraalkirjad pole ajalooliselt Pauluse kirjutatud, siis pole võimalik kindlalt väita, kas reisid enne Pauluse märtrisurma toimusid või olid need hilisemad väljamõeldised [2].

On teada, et roomlased hukkasid Pauluse Paulus maeti hukkamiskohta ning väidetavalt ehitati sellele kohale Püha Pauluse kirik [2].

Paulus asutas Jeruusalemma judaismist sõltumatuid kogudusi.

Facebooktwitterredditpinterestlinkedinmail

3 comments

Ich meine, dass Sie nicht recht sind. Es ich kann beweisen. Schreiben Sie mir in PM, wir werden umgehen.

Schreibe einen Kommentar